Euroopa tehisaru tööjõuvõimaluse kaardistamine

Tehisaru võimekus võib kiiresti üle piiride levida. Töökohad ei muutu sama hõõrdumisvabalt. Tööd kujundavad litsentsimissüsteemid, kohalikud institutsioonid ning hoolduse, hariduse, õigusemõistmise, avalike teenuste ja muu inimtoe pakkumise praktiline tegelikkus. Need süsteemid on olulised, sest aitavad määrata, kas ja kuidas tehisaru tööturgu muudab. Milline on tehisaru mõju tööturule? Kus ja millal on mõju kõige tuntavam? Ja kuidas tagada, et tehisarule üleminek toimiks kõigi heaks?

Need küsimused on OpenAI Economic Researchi uue aruande „The AI Jobs Transition Framework for the EU“ keskmes. Aruanne laiendab tehisaru töökohtade ülemineku raamistikku⁠(avaneb uues aknas), mis töötati esmalt välja Ameerika Ühendriikide jaoks 2026. aasta aprillis, Euroopa tööturule. Selles kasutatakse Euroopa oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite ametlikku taksonoomiat („ESCO“) ning Eurostati tööhõiveandmeid, et uurida, kuidas tehisaru võimekus võib ELi liikmesriikides lähiajal eri laadi ametialasteks muutusteks kujuneda. Võrreldes USAga on ELis väiksem osa tööhõivest ametites, mille lähiaja automatiseerimispotentsiaal on suurem.

Raamistik eristab nelja ülemineku arhetüüpi: ametid, mis võivad tehisaruga kasvada, suurema automatiseerimispotentsiaaliga ametid, tõenäoliselt ümberkorraldatavad ametid ja vähem vahetu muutusega ametid. Need kategooriad ei ole tööhõiveprognoosid. Need on planeerimiskaart selle kohta, kus võivad tekkida eri liiki kohanemissurve ja võimalused.

ELile rakendatuna viitab raamistik, et tehisaru võib mõnes ametis nõudlust suurendada, teistes tööjõuvajadust vähendada ja palju rohkemates ametites töö ümber korraldada:

• Umbes 12% tööhõivest on ametites, mis võivad tehisaruga kasvada, kui madalamad kulud avardavad ligipääsu või muudavad rohkem projekte teostatavaks.
• Umbes 14% on ametites, millel on suhteliselt suurem lähiaja automatiseerimispotentsiaal.
• Veel 27% on ametites, mis tõenäoliselt korraldatakse ümber, kus tehisaru võib muuta töövooge ja oskuste vajadust isegi siis, kui inimesed jäävad teenuse osutamisel keskseks.
• Ülejäänud 47% on ametites, kus vahetu muutus on väiksem.

Aruanne näitab, et riigitasandi mustrid on ELis erinevad. Luksemburgis, Rootsis ja Madalmaades on suurem osakaal ametitel, mis võivad tehisaruga kasvada. Saksamaal, Kreekas ja Itaalias on tööhõivest suurem osa ametites, mis on liigitatud suurema automatiseerimispotentsiaaliga ametiteks. Need erinevused peegeldavad riikide ametistruktuuri erinevusi.

Poliitikakujundajate, tööandjate, haridustöötajate ja teadlaste jaoks tähendab see praktiliselt vajadust muutusi ette näha ja neid üksikasjalikumal tasandil kavandada. Koondatud tööhõivestatistika näitab suuri muutusi alles siis, kui ettevõtted, töötajad ja institutsioonid on juba kohanema hakanud. Euroopal on tugevad ametite, koolituse, vabade töökohtade, palkade ja ametliku statistika süsteemid. Nende süsteemide sidumine tehisaru võimekuse ja töökohal kasutuselevõtu näitajatega võiks aidata tuvastada, kus üleminekusurve ja võimalused tekivad, enne kui mõju jõuab tööturu põhiandmetesse.

Tehisaru töökohtade ülemineku raamistiku Euroopa laiendust on kõige parem mõista ettevalmistuskaardina – viisina küsida kasulikumaid küsimusi selle kohta, kuidas tehisaru võimekus muutub majanduslikuks muutuseks konkreetsetes ametites ja institutsioonilistes oludes. Parem tõendusmaterjal annab töötajatele, ettevõtetele ja poliitikakujundajatele rohkem aega valmistuda.

Aruanne pakub ka esialgseid ideid avaliku ja erasektori institutsioonidele, kes tegelevad tehisaru ja töökohtadega, sealhulgas seirevõimekuse tugevdamist tööturu muutuste jälgimiseks või riiklike valmisolekukavade loomist sekkumiste kohandamiseks.

Järgmiste kuude jooksul laiendame ja arendame neid ideid koostöös sidusrühmadega nii riiklikul kui ka ELi tasandil, et leida praktilisi viise, kuidas tagada, et tehisaru toetaks jõukust ja edasiminekut kogu Euroopas.